Algne EFJÜ artikkel · · Algne uuring avaldati: 14. veebruaril 2012
Rohkem sprinte, kõrgemad hüpped: kuidas mõjutas energiajook jalgpallureid Madridi katses
Madridi uuringus tegid üheksateist poolprofessionaalset jalgpallurit teste ja mängisid mängusimulatsiooni pärast suhkruvaba energiajoogi või kofeiinivaba kontrolljoogi tarbimist. Energiajoogi korral hüpati keskmiselt kõrgemale, tehti kiiremaid korduvsprinte ja joosti rohkem suure intensiivsusega. Väike uuring testis üht konkreetset toodet ning kehamassi järgi kohandatud kofeiiniannust.
Juan Del Coso ja kolleegide uuring ilmus väljaandes PLOS ONE 2012. aastal. Selle tegid Madridi Camilo José Cela ülikooli, Castilla-La Mancha ülikooli, Hispaania dopinguvastase labori ja Granada ülikooli teadlased. Nad analüüsisid ühe meeskonna 19 poolprofessionaalse väljakumängija andmeid, kelle keskmine vanus oli 21. [1]
Kuidas katse korraldati?
Mängijad osalesid kahes nädalase vahega seansis. Enne üht tarbiti suhkruvaba energiajooki; enne teist sama maht kofeiini- ja suhkruvaba Pepsi jooki. Energiajoogikogus kohandati andma 3 mg kofeiini ühe kilogrammi kehamassi kohta. See oli keskmiselt 630 ml jooki. Tund hiljem tehti hüppetest, korduvsprinditest ja 11 mängijaga meeskondade mängusimulatsioon kahe 40-minutilise poolajaga. [1]
Uuring kasutas randomiseeritud ristuvat disaini: iga mängija proovis mõlemat jooki ning oli seega ka enda kontroll. Osalejad ja uurijad said kodeeritud joogid. Autorid märkisid siiski maitsete väikest erinevust, seega joogi äratundmist ei saanud täielikult välistada.
Millised sooritusvõime aspektid paranesid?
| Mõõdik | Pärast kontrolljooki | Pärast energiajooki |
|---|---|---|
| Keskmine hüppekõrgus 15-sekundilise hüppeseeria jooksul | 34.7 cm | 35.8 cm |
| Tippkiiruste keskmine seitsmes 30-meetrises sprindis | 25.6 km/h | 26.3 km/h |
| Selle mängusimulatsiooni jooksul läbitud kogudistants | 7,352 m | 7,782 m |
| Läbitud vahemaa kiirustel üle 13 km/h | 1,205 m | 1,436 m |
| Sprindilõikude arv matši jooksul | 24 | 30 |
Uuring esitas kõik viis tabelis näidatud erinevust statistiliselt olulisena (p < 0.05). Mängu ajal liigitati üle 18 km/h jooksmine sprindiks. Korduvsprinditestis keskmistati tippkiirused, seega 26.3 km/h ei tähenda kogu 30-meetriste jooksude keskmist kiirust. [1]
Hüppekõrgus ja intensiivne jooksmine on jalgpallis olulised füüsilised võimed. Katse ei mõõtnud siiski, kas mängijad lõid rohkem väravaid, söötisid täpsemalt või mängisid paremini peaga. Selline tehniline või mängutulemuse kasu oleks järeldus, mitte uuringus otse täheldatud leid.
Mida teame koostisosade rollist?
Mõlemad joogid olid suhkruvabad, seega energiajoogi suhkrutarbimine paranemist ei selgita. Joogid erinesid siiski enama kui kofeiinisisalduse poolest: kontrolljook ei sisaldanud energiajoogi täielikku koostisosakombinatsiooni. Katse näitab seega testitud energiajoogi ja kontrolljoogi erinevust, eraldamata kofeiini ning teiste koostisosade mõjusid. [1]
Uuringus kasutatud annus ei ole tarbimissoovitus
Osalejate keskmine kehamass oli 67 kg; selle massi juures vastab 3 mg/kg kehamassi annus ligikaudu 201 mg kofeiinile. Isiklikud annused erinesid, sest neid kohandati kehamassi järgi. Seega pole 3 mg/kg kehamassi iga täiskasvanu jaoks sama kofeiinikogus ega automaatselt võrdne üksikannuse võrdlusväärtusega 200 mg.
EFSA kohaselt ei tekita kuni 200 mg kofeiini üksikannused tervetel täiskasvanutel ohutusprobleemi, sealhulgas enne intensiivset treeningut tavapärastes keskkonnatingimustes. See kehtib kõigi kofeiiniallikate kohta kokku. Spordikatses leitud sooritusparanemine ei ole põhjus võrdlusväärtust ületada. [2]
Südame löögisagedus ja hinnanguline higistamismäär ei erinenud kahe katseseansi vahel oluliselt. See tulemus puudutab väheseid mõõdetud füsioloogilisi näitajaid ega tõesta igakülgset või pikaajalist ohutust. Osalejad olid noored treenitud mehed, kes tavaliselt tarbisid suhteliselt vähe kofeiini; teised rühmad võivad reageerida teisiti. Autorid teatasid rahastuse ja toetuse puudumisest ning deklareerisid, et huvide konflikte pole. [1]
Väljaandja ja toimetaja: EFJÜ, tööstusorganisatsioon. See artikkel on viidatud uuringute ja EFSA hinnangu lihtsas keeles kokkuvõte.
Allikad
- Del Coso, J. jt (2012): Effects of a Caffeine-Containing Energy Drink on Simulated Soccer Performance. PLOS ONE, 7(2), e31380. DOI: 10.1371/journal.pone.0031380. Vabalt kättesaadav täistekst.
- EFSA NDA teaduskomisjon (2015): Scientific Opinion on the safety of caffeine. EFSA Journal, 13(5), 4102. DOI: 10.2903/j.efsa.2015.4102. EFSA kokkuvõte.
Algne EFJÜ artikkel · EFJÜ-i toimetatud ingliskeelne tõlge.
